Saturday, January 23, 2016

ტადეუშ კანტორი - მოკლე ბიოგრაფია

tadeuS kantori - mokle biografia


”Teatri-yvelaze mSvenieria, rameTu
igi xelovnebasa da cxovrebas Soris mdebareobs”
tadeuS kantori


sabWoTa periodSi, gansakuTrebiT, misi uZraobis dros – erT-erT evropul Teatralur centrs swored poloneTi warmoadgenda. polonuri Teatri, romelic Teatralur
ZiebaTa avangardSi idga, rogorc reJisuris aseve dramaturgiis TvalsazrisiT, WeSmarit TeatralTa misabaZ da samagaliTo adgilad iyo qceuli.
mravalmxrivi akrZalvebis gamo, msoflio Teatraluri procesis Tvalyuris devna polonuri Teatris saSualebiT iyo SesaZlebeli. am periodSi poloneTSi iseve,
rogorc sabWoTa kavSirSi, arsebobda formaluri da araformaluri avtoritetebi. araformalurebs Soris, sadac gacilebiT saintereso saZiebo procesebiT gamoirCeoda
Tavi moeyaraT iseT Semoqmedebs, rogorebic arian: Saina, vaida, grotovski da kantori.
kantoris Sesaxeb bevri ram gavige TbilisSi da moskovSi swavlis dros. mis xelovnebasTan Sexeba ki momiwia mxolod 1996 wels, rodesac SesaZlebloba momeca, mis Semoqmedebas gavcnobodi krakovSi. kantori ukve eqvsi wlis gardacvlili iyo.
1996 wels sileziis universitetSi, katovicaSi yofnis dros, ramdenime saaTi
gavatare krakovSi – kantoris saxl-muzeumSi, mis biblioTekasa da video darbazSi.
pirvelad vixile misi warmodgenebis video versiebi, maT Soris “mkvdari klasi” romelic TviT vaidas hqonda gadaRebuli. “mkvdari klasi”, marTlac gansakuTrebuli nawarmoebia, swored nawarmoebi da ara mxolod speqtakli. igi hefeningia, romelSic kantori mTeli warmodgenis dros, rogorc diriJori centrSia da Cumad xelmZRvanelobs mas. speqtaklSi ufro Rrmadaa ganviTarebuli diuSanis idea, yofiTi nivTebis xelovnebis obieqtebad qcevisa. obieqti msaxiobebTan Sexebisas jer metaforad iqceva, xolo Semdeg metamorfozebs ganicdis. warmodgenaSi TojinasTan erTad, adgils manikenebi ikaveben. aq manikenebi kantoris mier mkafiod gamoxatuli,
saocari gamometyvelebiTaa Seqmnili, romelic TviToeuli personaJis materialur-fizikur nawils da oreuls warmoadgens. yovelive amis Sesaxeb kantori saukunis dasawyisSi gavrcelebuli avangarduli eniT sakmaod sainteresod gadmoscems manifestSi “mkvdari Teatri”. gordon kregis “msaxiobi – marionetis Teoria”, kantoris warmodgenebSi praqtikulad iyo ganxorcielebuli. axla ufro gasagebi gaxda adolf Sainis speqtaklebSi gamoyenebuli manikenebi, Tojinebi, romelic jer kidev 80-iani wlebis bolos mqonda nanaxi.
kantoris saxlSi, mis mier Sesrulebuli grafikisa da ferweris mudmivi eqspozicias gadaawydebiT da amasTan, aq naxavT Zalian saintereso obieqtebs, romlis mTavari
Tema qolgis improvizaciebia. qolga misTvis metamorfozaTa rigis safuZvels warmoadgenda, amitom eqspoziciaSi maT sxvadasxva ferebsa da sxvadasxva mdgomareobaSi gadaawydebiT. qolgas misi manekenebic xSirad mimarTavdnen, iseve, rogorc skamsa da mis variaciebs.
disidenti kantori cxovrebis bolos gaxda aRiarebuli. magram mas aRar Seucvlia Tavisi myudro sacxovrebeli garemo, - man Tavisi cxovrebis umniSvnelovanesi wlebi
gaatara mSvenier Zvel ubanSi, sakmaod axlos krakovis centraluri moednidan, romelic dResac mzadaa umaspinZlos Suasaukuneebis Teatralur formebs.
tadeuS kantori (1915 – 1990) cnobili poloneli mxatvari, reJisori, Teoretikosi da scenografia. kantori daibada 1915 wlis 6 aprils veliopoleSi, 1933 – 1939 wlebSi swavlobda krakovis samxatro akademiis scenografiis fakultetze profesor friSTan. iqidan gamomdinare, rom am periodSi germanuli bauhauzis simbolizmisa da eqsperimentebis gavlenas ganicdida, kantori jer kidev akademiis kedlebSi aCvenebs (mxolod erTxel) speqtakls moris meterlinkis piesis “tentianJilis sikvdilis” motivebze, romelSic moqmedebdnen msaxurTa marionetuli figurebi. aq ukve gamovlinda misi miswrafeba “mxatvris Teatrisken”. swored am mimarTulebiT ganviTarda kantoris Semdgomi SemoqmedebiTi gza, rogorc scenografisa, plastikuri avangardisa da reJisorisa.
permanentuli avangardi – ase eZaxian tadeuS kantoris Semoqmedebas. Semoqmedebis yvela etapze igi axal mxatvrul manifests warmoadgenda.
wels misi dabadebidan 100 weli sruldeba. da am Semoqmedis iubiles, romelmac udidesi wvlili Seitana meoce saukunis xelovnebis ganviTarebaSi, msoflio iuneskos
egidiT aRniSnavs.
misi Tavdapirveli SemoqmedebiTi ganacxadi reJisuras ukavSirdeba: dadga da gaaforma
germanuli okupaciis dros speqtaklebi mis mierve Seqmnil “damoukidebel TeatrSi”:
“ baladina” i. slovacki (1942) da “odisevsis dabruneba” s. vispianski (1943), am speqtaklebs is konspiraciulad qmnida. “baladina”-Si igi amkvidrebda nivTis – sagnis gansakuTrebul mniSvnelobas da adgils scenaze, romelmac masTan Sewyvita damxmare rekvizitis funqciis Sesruleba da gadaiqca “ arsebad, msaxiobis darad, iqca msaxiobad! sagani – msaxiobi!”, xolo “odisevs”-Si Semoitana gansazRvreba “umdablesi rangis realoba”, romelic gamoiyeneboda ara mxolod am nawarmoebis stilistikisTvis (speqtakli sruldeboda naxevrad dangreul oTaxSi, realur nivTebs Soris, romlebic
amoRebuli iyo realuri saokupacio garemodan), aramed kantoris yvela momdevno dadgmebSi kriko – 2-Si (ase ewodeboda mis “mxatvris Teatrs”). cota mogvianebiT gaCnda sagnis (aRebuli “umdablesi rangis realobis” garemocvidan anda specialurad SeTxzuli) simbiozis idea msaxiobis figurasTan, romelic gardaiqmneba sxvadasxva saxis “bio-obieqtebSi” (kantoris gansazRvrebiT): magaliTad adamiani TojiniT (marionetiT), romliTac man sakuTari Tavi warmoadgina saskolo asakSi, anda adamiani karebiT, skamiT, da a.S. rogorc erTiani sceniuri saxe-xateba. omis Semdeg man mTeli rigi avangarduli scenografia moamzada sxvadasxva TeatrSi (ZiriTadad krakovis “stari” TeatrSi). kantoris scenografia saerTaSorisod iyo aRiarebuli, Tumca, msoflio triumfi am Semoqmeds mainc, mis mier 1955 wels daarsebulma Teatrma “kriko-2” -ma moutana (es Teatri Seiqmna, rogorc 30-iani wlebis avangarduli Teatri “kriko”s gagrZeleba). 60-iani wlebis dasawyisSi kantori Sordeba “oficialur” Teatrs. 1961 wlidan daiwyo axali etapi, romelsac kantori “informel Teatrs” uwodebda. mis mier inscenirebuli stanislav ignati vitkeviCis ”patara karmidamoSi” gadaiqca ”informel Teatris” namdvil manifestad. am periodSi kantori zeTSi qmnis mraval namuSevars lirikuli abstraqciis stilSi. igi gaxldaT erTerTi yvelaze ufro radikaluri araformaluri xelovnebis gamtarebeli evropaSi. 1969 wels “kriko-2” namdvil sensaciad iqca Tanamedrove xelovnebis festivalze - Premio Roma (amis Semdeg kantori miiwvies londonsa da parizSi gastrolebze 1974 wels).
kriko 2-is Seqmna kantorma mxolod 1950-iani wlebis Sua wlebSi moaxerxa, maSin, rodesac poloneTSi politikuri “daTboba” daiwyo. “siurealizmis” esTetikis oficialuri batonobis periodSi, mas saSualeba hqonda, emuSava mxolod saxelmwifo scenebze da mxolod, rogorc scenografs (am sferoSic mxatvris Teatrisken avlenda miswrafebebs), xolo imavdroulad, ki is atarebda eqsperimentebs ferweraSi Tavis saxelosnoSi. mWidro kavSiri vizualur da scenur Semoqmedebas Soris - swored amiT xasiaTdeboda kantoris xelovneba. 
SemdgomSic, yoveli speqtakli ciklidan “TamaSi vitkeviCTan” (vitkeviCis piesebis motivebze) iqceoda plastikuri avangardis ama Tu im mimarTulebis xorcSesxmad,
romelic paralelirad gardaiqmneboda mxatvris mier mis vizualur SemoqmedebaSic. monawileobas iRebda gamofenebSi misi obieqtebis formiT, instalaciebiT da aqcia hefeningebiT da performansebiT, aseve yalibdeboda mis manifestebSic. magaliTad speqtaklebSi: “patara karmidamo” (1961), es kantoris terminologiiT aris ”teatr informeli” (anu “uformo”), “SeSlili da monazoni” (1963) aris “nulovani Teatri”, “wylis qaTami” (1967) aris “hefeningebis Teatri”, “lamazmanebi da gonjebi” (1972)
ki aris “SeuZlebeli Teatri”. “informel Teatris” Semdeg gaCnda “nulovani Teatri”
dadgmasTan “SeSlili da monazonTan“ erTad stanislav vitkeviCis nawarmoebis mixedviT. piesaSi movlenebi, teqsti da moqmedeba TiTqmis nulamde iyo dayvanili. moxda msaxiobis “neitralizacia”. swored aqedan warmoiSva saxelwodeba
“nulovani Teatri”, romlisganac ukve TiTqmis erTi nabiji iyo hefeningamde. 1965 wels kantori amerikas estumra, sadac xvdeba hefeningebis Semqmnelebs. mokle drois ganmavlobaSi qmnis aTze met hefenings, rogorc poloneTSi, aseve sazRvargareT. maT Soris yvelaze cnobilia “krikotaJi” ( varSava, 1965).
pirveli polonuri hefeningebi gaxldaT: “werili” (varSava, 1967), “anatomiis gakveTili rembrandtis mixedviT”, romelic ganxorcielda niurbergSi (1968), varSavaSi (1969), durdaneSi parizis maxloblad (1971), osloSi (1971). hefeningis Teatris morig dadgmas warmoadgenda kantoris “wylis qaTami” (1967), stanislav i. vitkeviCis nawarmoebis mixedviT. 1970 wels kantori warmoadgens morig manifests – 70. “ es manifesti – ambobda igi – nulovani Teatris gagrZelebaa, uaris Tqma eqspresiaze da aqedan gamomdinareobs yvela Sedegi”. am manifestis principebi kantorma ganaxorciela osloSi saxviTi xelovnebis saSualebiT. manifestTan aseve iyo dakavSirebuli Teatr “kriko-2”-is speqtakli “lamazmanebi da anTari”. dadgmis qargas warmoadgenda vitkeviCis piesa “lamazmanebi da anTari anu mwvane abi, komedia gvamebiT or moqmedebad da sam suraTad”. amis Semdeg kantorma “kriko-2”-Si dadga “mkvdari klasi”, romelic gadaiqca mis saukeTeso da yvelaze mniSvnelovan speqtaklad, romelmac msoflio warmateba moutana. “mkvdari klasis” premiera, romelsac kantorma “seansi” uwoda, Sedga 1975 wels, krakovSi. axali programa man Camoayaliba manifestSi, romelic daasaTaura, rogorc “sikvdilis Teatri” da mis Seqmnas Cvidmeti weli moandoma.
kantori iyenebs sinTezirebuli saxiT 20-iani da 30-iani wlebis avangardis miRwevebs, xolo amasTan erTad, igi emijneba Tanamedrove avangardis mraval miuRebel lozungs.
erTi SexedviT es speqtakli Sesrulebulia tradiciuli Teatris stilSi, scena gamoyofilia mayurebelTa darbazisgan, magram amave dros kantori warmoadgens msaxiobisa da manekenebis gansakuTrebul funqcias, romlebsac sikvdilis mowmeebis roli akisriaT. xandaxan warmoiTqmeba frazaTa nawyvetebi vitkeviCis “tumora mozgoviCi”- dan. aqve Cndeba pirvelad kantoris Teatralur moRvaweobaSi bruno Sulci – avtori nawarmoebebisa “dariCinis duqani” da “traqtati manikenebze”, masve ekuTvnis “pensioneri”, - moTxroba moxucze, romelic skolaSi moswavled dabrunda. sami erTianobis gageba: moqmedeba – sibere – sikvdili, speqtaklis konstruqciis safuZvelSi devs. aqve SeiZleba moiZebnos vitolt gombroviCis piesaTa gamoZaxili, misi saskolo suraTebisa. es sami avtori kantoris literaturuli STagonebis wyaros warmoadgenda, igi maT Semoqmedebaze iyo aRzrdili.
kantoris Semoqmedebis daskvniT periods warmoadgenda – cikli saerTo saxelwodebiT “sikvdilis Teatri”, romlis yvela personaJi ukve cxovrebidan wasulia – gardacvlilia da axla saiqiodan arian gamoZaxebuli scenaze, reJisoris warmosaxvis mier. am ciklma gaaerTiana xuTi warmodgena: “mkvdari klasi”, (1975), “veliopole, veliopole”, (1980), “msaxiobebi unda CaZaRldnen” (1985), “me aq aRarasodes davbrundebi” (1988) da “dRes Cemi dabadebis dRea” (1990). yvela es speqtakli iqmneboda ukve ara rogorc plastikuri avangardis (rasac principSi warmoadgenda”TamaSi vitkeviCTan”)
Teatraluri xorcSesxma, aramed rogorc fantaziebi Tavad mxatvris boigrafiis
Temaze (“personaluri aRsarebebi” missive sityvebiT), mis axloblebze, aseve XX saukunis totalitaruli reJimis periodis xelovnebaze. am ciklis yoveli nawarmoebi warmoadgenda aqtiorTa figurebisgan Semdgar rTul kompozicias, bio-obieqtebs da nivTebs “umdablesi realobidan”. udramatulesi iyo ara mxolod maTi vizualuri SinaarsiT aramed verbaluri da musikaluri struqturiTac, romelic yalibdeboda kantoris mier, polonel mweralTa teqstebisa da bibliis, gafantuli replikebisa da frazebis, locvebisa da wamRerebebis, Zveli tangoebis, valsebis da marSebis JReradobis safuZvelze. yvela speqtaklSi scenaze msaxiobebis gverdiT (adamianebis gamosaxva, saxeeebi, romelnic ibadeboda mxatvris mexsierebasa da warmosaxvaSi) igi Tavad Cndeboda, - erTaderTi realuri da cocxali arseba am samyaroSi.
igi Tvalyurs adevnebda mimdinare moqmedebas, Sehqonda koreqtivebi da iyo utyvi (anda, warmosTqvamda sityvebs Tavisive teqstidan radios saSualebiT), magram mTavari personaJi nebismieri sceniuri “aRsarebisa”. speqtakls “veliopole, veliopole”, romelic “mkvdari klasis” xuTi wlis Tavze momzadda, SesaZlebelia,
vuwodoT avtobiografiuli nawarmoebi. kantori mimarTavs poloneTis istoriul movlenebs, maT Soris pirvel da meore msoflio omebs, sakuTar axalgazrdobas. veliopole – es misi dabadebis adgilia. speqtaklSi “msaxiobebi unda CaZaRldnen” kantoris azriT, “mTavari TumcaRa ar dasaxelebuli da ar Setanili moqmed pirTa siaSi gaxlavT dro”. mis erTerT ukanasknel speqtaklSi “aq me aRarasodes davbrundebi”, kantori TiTqosda ajamebs Tavisi eqsperimentebis mravalwlian gamocdilebas Teatraluri Semoqmedebis sferoSi. es speqtakli aseve warmoadgens
saavtoro Teatris magaliTs, Seqmnils xelovanis mier, romelic muSaobs ra koleqtivTan erTad, amasTanave, qmnis nawarmoebs sakuTar Tavze. sxvadasxva yvelaze gansxvavebul tendenciaTa erT mTlianobaSi gaerTianeba da amave dros piraduli elferis, individualuri xasiaTis micema TadeuS kantoris Teatris namdvil arss gansazRvravs. “dRes Cemi dabadebis dRea” – udidesi xelovanis bolo speqtaklia, romlis premierasac igi veRar moeswro. mas Semdeg rac sceniur aRiarebas miaRwia (poloneli didostatis speqtaklebma moiares, didi saerTaSoriso festivalebi praqtikulad yvela qveyanaSi garda sabWoTa kavSirisa), kantoris mier pirvelad XX saukuneSi Seqmnilma mxatvris Teatrma Sewyvita Tavis arseboba Tavad avtoris am cxovrebidan wasvlasTan erTad. misgan dagvrCa mxolod videoCanawerebi (maT Soris specialurad gadaRebuli anJei vaidas mier filmi “mkvdari klasi”), romelic vrcel saxviT masalasTan da xelovanis literaturul SemoqmedebasTan erTad inaxeba misi muzeumis - krakovis krikotekis arqivSi.
igi gardaicvala 1990 wlis 7 dekembers qalaq krakovSi speqtakl “dRes Cemi dabadebis dRea”-s bolo repeticiis dros. patris pavi spontanur Teatrze saubris dros Teatralur leqsikonSi moixseniebs kantors. igi aRniSnavs spontanuri (anda avtonomiuri n. evreinovis da mogvianebiT kan





toris ganmartebiT) Teatri cdilobs Camoacilos sazRvari cxovrebasa da TamaSs, mayurebelsa da msaxiobs Soris. spontanuri qmedeba xorcieldeba im momentidan, rodesac iwyeba SemoqmedebiTi gacvlis procesi mayurebelsa da msaxiobs Soris, maSin, rodesac speqtakli Rebulobs hefeningis saxes. improvizacia da dramatuli TamaSi iWreba garegnul realobaSi.


ლევან ხეთაგური //წიგნიდან ტადეუშ კანტორი, სათეატრო მემკვიდრეობა, თბილისი 2015



No comments:

Post a Comment